Metoodika

Jälgime iga päev Eestis toimuvat ning valime analüüsimiseks sündmused, otsused ja muutused, millel on oluline mõju inimeste rahale, õigustele, valikuvabadusele või avalike teenuste toimimisele. Meid huvitab, kuidas avaliku sektori otsused sünnivad, miks valitakse just selline lahendus ja millele see valik tugineb.

Uurime, kuidas poliitikud, ametnikud ja avaliku sektori juhid kasutavad neile usaldatud raha ja muid ressursse ning milliseid tulemusi nendega saavutatakse.

Meie järeldustega ei pea nõustuma, kuid nende aluseks olevaid fakte ja arvutusi peab saama kontrollida.

Kuidas meie analüüs valmib

1. Sõnastame analüüsiküsimuse

Määratleme täpselt, millist otsust, tegevust või tegevusetust analüüsime, kes selle eest vastutab, millist probleemi lahendada taheti ja millist tulemust lubati.

2. Kogume ja kontrollime infot

Kogume avalikest allikatest infot otsuse tausta, ajajoone, põhjenduste, eesmärkide, kulude ja teadaolevate tulemuste kohta. Teeme selgelt vahet kontrollitud faktidel ning asutuste ja otsustajate väidetel. Samuti toome eraldi välja info, mida avalikest allikatest ei leia või mille õigsust ei ole võimalik kontrollida.

3. Analüüsime põhjuseid ja valikuid

Jagame analüüsiküsimuse väiksemateks osadeks ja sõnastame hüpoteesid. Kontrollime neid faktide, arvutuste, sündmuste ajajoone ja võrreldavate juhtumite abil.

Võrdleme tehtud otsust algse eesmärgiga, otsusele eelnenud olukorraga ja võimalike alternatiividega. Otsime teadlikult ka tõendeid, mis meie hüpoteese ei toeta või lükkavad need ümber. Toome selgelt välja, mida saab olemasoleva info põhjal järeldada ja mida mitte.

4. Hindame tegelikku mõju

Hindame, kas valitud lahendus sobis probleemi lahendamiseks ja oli teiste seatud eesmärkidega kooskõlas, kas lubatud tulemus saavutati ning kas raha, aega ja muid ressursse kasutati mõistlikult. Vaatame ka seda, kellele otsus kasu tõi, kes kandis selle kulu või riski ning milline on otsuse mõju lühemas ja pikemas vaates.

5. Sõnastame järelduse

Koondame analüüsi tulemused ja vastame selgelt algsele analüüsiküsimusele. Näitame, millistele faktidele, arvutustele ja võrdlustele meie järeldus tugineb.

RAISK ei nimeta otsust halvaks või raiskavaks pelgalt seetõttu, et see on kallis, ebatäiuslik või poliitiliselt vaieldav. Meie järeldused põhinevad faktidel.

Tunnustame hästi põhjendatud otsuseid, mõistlikku ressursikasutust ja lubatud tulemuste saavutamist.

6. Pakume välja järgmised sammud

Iga ettepaneku puhul kirjeldame, mida tuleks teha, kes võiks selle ellu viia, millises järjekorras tegutseda, millist tulemust võiks oodata ning kuidas hinnata soovitud tulemuse saavutamist.

Kuidas kasutame tehisintellekti

Kasutame analüüside koostamisel tehisintellekti ja eri valdkondade jaoks loodud töövahendeid. Need aitavad otsida ja võrrelda fakte ja dokumente, struktureerida teavet, kontrollida ja mudeldada arvutusi ning analüüsida võimalikke lahendusi.

Tehisintellekt ei ole RAISKi jaoks allikas ega otsustaja. Kontrollime selle abil leitud infot ja tehtud arvutusi ning tugineme olulistes väidetes kontrollitavatele faktidele ja allikatele. Vastutus avaldatud analüüsi ja järelduste eest jääb alati RAISKile.

Sõltumatus ja poliitiline erapooletus

RAISK ei esinda ühtegi erakonda ega hinda otsuseid nende tegijate poliitilise kuuluvuse järgi. Analüüsime kõigi otsustajate otsuseid samade küsimuste ja tõendamisnõuete alusel.

Kui tõendid näitavad, et otsus ei saavutanud seatud eesmärki või ressursse kasutati ebamõistlikult, ütleme selle selgelt välja. Samamoodi tunnustame lahendusi, mis toimivad ja on hästi põhjendatud.

Kui analüüs sisaldab olulist kriitikat, anname isikutele või asutustele, keda see puudutab, võimaluse oma seisukohta selgitada.

Parandame vead

Kui analüüsis ilmneb oluline viga või lisandub uus tõend, mis muudab järeldust, parandame analüüsi ning selgitame selle juures, mida ja miks muutsime.